Minu ostukorv
Teie ostukorv on tühi
Jätka ostlemistTolmuallergia ja tolmulest: mis need on ja mida teha
Tolmulest on palja silmaga nähtamatu ämblikulaadne, kes elab madratsis, padjas, tekis ja pehmes mööblis ning toitub inimese naha surnud rakkudest. Tolmuallergia ei ole tegelikult allergia tolmu vastu, vaid lestade väljaheidete ja surnud lestade osiste vastu. Kui su immuunsüsteem peab neid valke ohuks, tekivad nohu, aevastamine, kipitavad silmad ja astmanähud.
Kõige lühemalt: kui sümptomid on aasta ringi, ägedamad hommikul ärgates ja leevenevad õues, on põhjust kahtlustada tolmulestaallergiat. Siis tasub teha järgmist:
- Lase allergia kinnitada – nahatorketest või vereanalüüs IgE-antikehade määramiseks perearsti või allergoloogi juures.
- Hoia magamistoa suhteline õhuniiskus alla 50% – lestad kaotavad paljunemisvõime ja hakkavad hääbuma.
- Pese voodipesu vähemalt 60 °C juures iga nädal – madalamal temperatuuril jäävad lestad ellu.
- Vähenda allergeenide kogunemist voodisse – kasuta allergeene läbilaskmatuid katteid või filtriga vooditooteid.
Kes on tolmulest ja miks ta elab sinu voodis?
Kodutolmulestad kuuluvad perekonda Dermatophagoides. Eestis levinud liigid on D. pteronyssinus ja D. farinae. Täiskasvanud lest on umbes 0,1–0,5 mm pikk, seega ei näe sa teda kunagi, ka mitte kõige puhtamas kodus.
Lest ei joo vett, vaid imab niiskust õhust. Seepärast määrab tema elu eelkõige suhteline õhuniiskus. Ajakirjas Eesti Arst avaldatud ülevaateartikli järgi vajavad lestad ellujäämiseks üle 50% ja paljunemiseks 65–80% suhtelist õhuniiskust. Voodi on neile ideaalne: öösel eraldub su kehast soojust ja higi ning toitu – naharakke – jagub igaks ööks.
Lest elab täiskasvanuna paar kuud ja emane muneb selle aja jooksul kümneid mune. Kui tingimused on ebasoodsad, ei kao lestad siiski kohe. Kuivas keskkonnas võib madratsis või diivanis elavate lestade väljasuremiseni ja allergeenitaseme langemiseni kuluda nädalaid kuni kuid.
Mis tolmuallergiat tegelikult põhjustab?
Peamine süüdlane on lesta väljaheide. Üks lest toodab eluea jooksul ligikaudu 1000 väljaheiteosakest, mille läbimõõt on umbes 10–40 mikromeetrit. Neis leidub suurem osa lestaallergeenidest, sealhulgas tuntuim neist, Der p 1.
Need osakesed on umbes õietolmutera suurused ja rasked, seega ei hõlju nad rahulikus toas õhus. Ülevaateartiklite järgi tõusevad nad õhku alles siis, kui voodit korrastad, patja kohendad või tolmuimejaga koristad, ning vajuvad 10–20 minuti jooksul uuesti alla. Sellepärast oled allergeenidega kõige tihedamas kontaktis just magades: su nägu on mitu tundi järjest padjal, mis on allergeeniallikas.
Eesti uuringud näitavad, et probleem on siin väga reaalne. Tartu ja Rootsi Linköpingi imikute kodusid võrrelnud uuringus leiti Tartus lestaallergeeni igast uuritud madratsist ja peaaegu igast vaibast (93 juhul sajast). Linköpingis leiti seda vaid umbes kolmandikust madratsitest ja kümnendikust vaipadest. Uuringu autorid märkisid, et Tartu madratsid olid keskmiselt seitse aastat vanad. Lestade arv tolmus on suurim juunis, allergeeni leidub tolmus aga enim augustist detsembrini – see seletab, miks paljudel lähevad sümptomid sügisel hullemaks.
Tolmuallergia sümptomid ja kuidas seda kindlaks teha
Kliinik.ee andmetel on Eestis tolmulesta suhtes tundlikud umbes 5% inimestest ning astmahaigetel on lestaallergia kõige sagedasem sümptomite põhjustaja. Tüüpilised kaebused on:
- kinnine või vesine nina ja hommikune aevastamine;
- sügelevad, punetavad silmad;
- köha, vilistav hingamine või astmahood, eriti öösel ja varahommikul;
- atoopilise dermatiidi ägenemine.
Tolmulestaallergiat on põhjust kahtlustada, kui kaebused püsivad aasta ringi, on hullemad hommikul ärgates ja toas ning leevenevad õues. Kui sümptomid tekivad aga ainult kevadel ja suve alguses ning just õues, viitab see pigem õietolmule. Loe ka ülevaadet levinumatest allergeenidest, et eristada lesta, õietolmu ja loomakarvade mõju.
Diagnoosi kinnitamiseks tehakse nahatorketest või määratakse veres tolmulestavastaste IgE-antikehade tase. Oluline nüanss: positiivne test näitab vaid sensibiliseerumist ehk tundlikkust. Allergiast saab rääkida siis, kui testitulemus ühtib su tegelike kaebustega – seda hindab arst.
Kuidas tolmulestade hulka vähendada
Lestavaba kodu ei ole võimalik, kuid allergeenikoormust saab oluliselt vähendada. Kõige rohkem mõjutab tulemust voodi, sest seal veedad umbes kolmandiku ööpäevast.
Õhuniiskus: mõõda, ära arva
Pane magamistuppa hügromeeter ehk niiskusmõõtja. Ameerika allergoloogide praktikasuunised soovitavad hoida kodu suhtelist õhuniiskust vahemikus 35–50%. Oluline on, et niiskus püsiks alla 50% järjepidevalt: uuringute järgi piisab munemiseks juba sellest, kui niiskus püsib kõrgena kolm tundi ööpäevas.
Tuuluta magamistuba igal hommikul ja jäta voodi korraks lahti, et madrats ja tekk saaksid niiskusest vabaneda. Ära kasuta talvel õhuniisutit üle 50% piiri – see muudab voodi lestadele ideaalseks paigaks.
Pesemine: 60 °C ei ole juhuslik number
Lestade allergeen lahustub vees, nii et ka 40 °C pesu eemaldab osa allergeenist. Lestad aga jäävad ellu ja toodavad mõne aja pärast uut allergeeni. Lestade hävitamiseks pese voodipesu, padjapüüre ja tekikotte iga nädal vähemalt 60 °C juures.
Kui eset ei saa 60 °C juures pesta, näiteks lapse pehmet mänguasja, pane see kilekotis vähemalt 24 tunniks sügavkülmikusse. Külm tapab lestad, kuid ei eemalda allergeeni, seega pese või raputa eset pärast külmutamist. Tavapatja tuleb põhjalikult pesta umbes kord kvartalis – täpsemad juhised leiad artiklist millal ja kuidas patja pesta.
Levinud viga: koristad ja jääd kohe tuppa
Voodit korrastades, patja raputades ja tolmuimejaga koristades lendavad allergeeniosakesed õhku. Kui oled allergik, lahku pärast koristamist toast umbes 20 minutiks või lase seda teha pereliikmel.
Näide: lapse magamistuba septembris
Oletame, et su 8-aastane laps ärkab sügisel kinnise ninaga ja hommikul aevastab, kuid koolis ja õues on olukord parem. Hügromeeter näitab magamistoas 62%. Laps magab pärandatud seitsmeaastasel madratsil ja voodipesu pestakse 40 °C juures iga kahe nädala tagant.
Siin on neli selget muudatust: lase arstil allergia kinnitada, alanda niiskus tuulutamise või õhukuivatiga alla 50%, pese voodipesu iga nädal 60 °C juures ning vaheta madrats välja või kata see allergeenibarjääriga. Kui padi on vana ja seda ei saa 60 °C juures pesta, vaheta ka padi.
Kas allergeenikindlad katted ja vooditooted aitavad?
Siin tasub olla aus. Cochrane'i süstemaatiline ülevaade 55 uuringust leidis, et lestatõrjemeetmed – sealhulgas madratsikatted – ei parandanud astmahaigete sümptomeid ega kopsufunktsiooni, kui neid kasutati eraldi. Hilisem kvaliteetne randomiseeritud uuring lastel näitas aga, et lestaallergeeni läbilaskmatud voodikatted vähendasid raskete astmahoogude tõttu erakorralise meditsiini osakonda pöördumist.
Praktiline järeldus: barjäärvooditooted on üks osa lahendusest, mitte ravi asendaja. Need toimivad koos niiskuse kontrolli, pesemise ja arsti määratud raviga.
SleepAngeli tooted lähenevad probleemile teisiti kui tavalised katted. Padjad, tekid ja madratsid on hermeetiliselt suletud – õmbluste asemel kasutatakse Safeweld-keevisliiteid, seega ei ole nõelaauke, kust lestad ja allergeenid sisse pääseksid. Õhk liigub toote sisse ja välja ainult nanopoorse mehaanilise PneumaPure®-filtri kaudu. Filter ei sisalda biotsiide ega pestitsiide ning see töötati algselt välja haiglates nakkuste leviku tõkestamiseks.
Suurim erinevus tavapadjast on hoolduses. Tavaline padi kogub aastatega naharakke, tolmu, lesti ja kehavedelikke, kuid filtriga toote sisemus jääb puhtaks ning allergeenid jäävad pinnale. Pinna saad puhastada niiske lapi ja pehme pesuvahendiga iga kord, kui voodipesu vahetad – ilma masinpesuta. Tooted ei vaja seetõttu ka eraldi kaitsekatet.
Kõiki valikuid näed SleepAngeli patjade kategoorias.
Kellele see sobib? Eelkõige allergikutele, astmaatikutele ja peredele, kus laps magab tolmulestatundlikuna. Arvesta, et pind on teistsugune kui puuvillasel padjal ja mõned kasutajad vajavad esimestel öödel harjumisaega. Kanga hingavuse tõttu tuleb pigmenti sisaldav plekk, näiteks veri, eemaldada kohe, et see pinnale jälge ei jätaks.
Sama probleem tekib ka hotellides, kus samal padjal ja madratsil magavad järjest erinevad külalised. SleepAngeli tooted sobivad seetõttu ka majutusasutuste allergiatubadesse. Kui astma ja une seos sind lähemalt huvitab, loe artiklit miks astmasümptomid öösel ägenevad.
Millal pöörduda arsti poole
Koduste meetmetega saad vähendada kokkupuudet allergeeniga, kuid tolmulestaallergia ei kao sellest. Pöördu perearsti või allergoloogi poole, kui:
- nohu või köha kestab üle paari nädala ega ole seotud külmetusega;
- tekib vilistav hingamine, õhupuudus või ärkad öösel köhahoo tõttu;
- käsimüügist ostetud antihistamiinikumid ei aita.
Ravis kasutatakse antihistamiine ja põletikuvastaseid ninaspreisid. Kui ravimid ei aita piisavalt, võib arst soovitada allergeenispetsiifilist immuunravi, mis kestab Ida-Tallinna Keskhaigla andmetel 3–5 aastat. Lestaallergikul tasub teada ka seda, et ristreaktsiooni tõttu võivad krevetid, krabid ja molluskid tekitada toiduallergia sümptomeid.
Tolmulesti ei saa kodust välja juurida, kuid neile saab elu raskeks teha. Kuiv õhk, kuum pesu ja voodi, mille sisse allergeenid ei pääse, vähendavad allergeenikoormust seal, kus sa seda kõige rohkem sisse hingad. Kui vajad nõu sobiva toote valimisel, kirjuta meile aadressil info@sleepangel.ee.
Korduma kippuvad küsimused
Kas tolmulestad hammustavad?
Ei. Tolmulestad ei hammusta ega ela inimese nahal. Nad toituvad mahalangenud naharakkudest. Allergiat põhjustavad nende väljaheited, mitte hammustused. Kui ärkad hammustusjälgedega, võivad süüdi olla lutikad.
Kas sünteetiline padi on tolmulestade vastu parem kui sulepadi?
Täidismaterjal ei ole otsustav – lestad asuvad elama nii loodusliku kui ka sünteetilise täidisega padjasse. Olulisem on see, kas patja saab pesta 60 °C juures või kas allergeenid üldse padja sisse pääsevad.
Kui tihti peaks tolmulestaallergik voodipesu vahetama?
Vaheta ja pese voodipesu kord nädalas vähemalt 60 °C juures. Filtriga patja ja tekki võid samal ajal puhastada niiske lapiga, tavapatja aga tuleks põhjalikult pesta umbes kord kvartalis.