Miks allergia öösel hullemaks läheb? 5 põhjust

Allergia läheb öösel hullemaks peamiselt viiel põhjusel. Sinu keha ööpäevarütm muudab limaskestad varahommikul tundlikumaks. Pikali olles paisub ninalimaskest ja nina läheb kinni. Lisaks hingad 7–8 tundi järjest otse padjast ja tekist pärit allergeene ning kannad õietolmu juustes ja nahal voodisse. Kui sümptomid tulevad igal ööl, on kõige tõenäolisem süüdlane sinu voodi.

Lühidalt – põhjused ja mida teha:

• Ööpäevarütm: histamiin tipneb kella 2 ja 6 vahel – aruta arstiga, millal ravimit võtta.
• Lamamisasend: nina läheb pikali olles kinni – tõsta pead veidi kõrgemale.
• Tolmulestad voodis: padi on lestade lemmikkoht – pese voodipesu 60 °C juures ja hoia õhuniiskus vahemikus 35–50 %.
• Õietolm juustes: tolm liigub padjale – käi enne magamaminekut duši all.
• Kuiv või niiske magamistoaõhk: mõlemad ärritavad hingamisteid – mõõda niiskust hügromeetriga.

Keha ööpäevarütm muudab sind varahommikul tundlikumaks

Allergiline nohu ei ole ööpäeva jooksul ühtlane. Uuringu järgi on aevastamine, kinnine ja vesine nina umbes 70%-l allergikutest kõige tugevamad hommikul. Seega pole sa endale midagi välja mõelnud, kui ärkad kell 5 aevastades.

Üks seletus peitub hormoonides ja põletikumediaatorites. Ülevaateartikli järgi saavutab histamiin – peamine aine, mis tekitab sügelust, aevastamist ja turset – tipu kella 2 ja 6 vahel. Samal ajal on põletikku pidurdava kortisooli tase alles tõusmas. Seda peetakse üheks võimalikuks põhjuseks, kuid otsest põhjuslikku seost pole uuringud lõplikult tõestanud.

Mida see sinu jaoks tähendab: kui võtad allergiaravimit hommikul, võib selle toime öö teiseks pooleks nõrgeneda. Ära muuda ravimi aega omal käel, vaid küsi perearstilt või apteekrilt, kas õhtune annus sobiks sulle paremini.

Lamamine paneb nina kinni

Kui heidad pikali, muutub verevool peas. Allergilise nohuga inimestel paisuvad seetõttu alumised ninakarbikud ehk nina sees olevad limaskestavoldid ja ninakäik aheneb. Ühes uuringus ei tundnud allergikud selili ega kõhuli lamades alati suuremat ummistust, kuid objektiivsed mõõtmised näitasid ninakarbikute turset ja väiksemat õhuvoolu.

Kinnine nina tähendab suu kaudu hingamist, kuiva kurku ja sagedasemaid mikroärkamisi. Uuringud seostavad allergilist ninakinnisust ka norskamise ja uneaegsete hingamishäiretega. Tagajärjeks on päevane väsimus ja halvem keskendumine, isegi kui sa ei mäleta, et oleksid öösel ärganud.

Lisaks voolab lamades nina tagaosast lima kurku. See ärritab kurku ja võib põhjustada öist köha – eriti lastel.

Praktiline nipp: tõsta pead nii, et pea oleks kehast veidi kõrgemal. Kasuta sobiva kõrgusega patja, mitte kahte üksteise peale laotud patja, mis painutavad kaela.

Voodi on tolmulestade peamine elupaik

Tolmulestad on 0,2–0,3 mm pikkused ämblikulaadsed, kes toituvad inimese nahast eralduvast kõõmast. Allergiat ei tekita lest ise, vaid tema väljaheited, mille läbimõõt on vaid 4–20 mikromeetrit. Need on nii väikesed, et tõusevad padja liigutamisel õhku ja satuvad otse ninna ja silmadesse. Loe lähemalt, kes on tolmulest ja kuidas tolmuallergia tekib.

Pekingi uuringus leiti patjade tolmust keskmiselt 282 lesta grammi kohta, madratsitest 120 ja diivanitest 115. Üksikutes patjades ulatus lestade hulk 8000-ni grammi kohta. Padi on lestade jaoks ideaalne koht: seal on soojust, niiskust sinu hingeõhust ja higist ning pidevalt toitu.

Just see teeb voodist öiste sümptomite peamise allika. Päeval liigud ruumides, kus allergeene on vähem. Öösel aga hoiad nägu 7–8 tundi paari sentimeetri kaugusel kohast, kus allergeene on kõige rohkem.

Õhuniiskus otsustab lestade arvukuse

Lestad ei joo vett, vaid imavad niiskust õhust. Neile sobib kõige paremini 25–30 °C ja suhteline õhuniiskus 70–90% vahel. Kui niiskus langeb alla 50%, hakkab lestade paljunemine aeglustuma ja nende ellujäämine halveneb. Kliiniline ülevaade soovitab hoida kodu suhtelist õhuniiskust 35–50%.

Pane magamistuppa hügromeeter ehk niiskusmõõtja. Kui see näitab üle 60%, tuuluta tuba põhjalikumalt ja kaalu õhukuivatit. Kui niiskus langeb alla 30%, võivad hingamisteed kuivusest ärrituda – siis tasub õhku niisutada, kuid ära ületa 50%.

Levinud viga: 40 °C pesu ei tapa lesti

Allergeen lahustub vees, nii et ka jahedam pesu eemaldab selle ajutiselt. Lestad jäävad aga ellu ja toodavad mõne aja pärast uut allergeeni. Haiglate patsiendijuhised soovitavad pesta voodipesu kord nädalas vähemalt 60 °C juures, sest see temperatuur tapab lestad.

Seega pese padjapüüre, linu ja tekikotte 60 °C juures, kui hooldussilt seda lubab. Patja ja tekki ennast ei saa nii tihti pesta ning just nendes lestad pesitsevad. Selleks on olemas barjäärikatted ja suletud vooditooted, mille sisse lestad ei pääse. Loe ka, millal ja kuidas patja pesta.

Õietolm tuleb sinuga voodisse

Õietolmuallergikutel lisandub veel üks põhjus. Päeva jooksul koguneb õietolm juustele, nahale ja riietele. Kui lähed duši alla minemata voodisse, kandub see padjale ja sa hingad seda terve öö sisse.

Eestis kestab õietolmuhooaeg märtsist septembrini:

• Lepp ja sarapuu õitsevad märtsi algusest aprilli lõpuni.
• Kask õitseb aprilli teisest poolest maini ja kohati juunini.
• Kõrrelised õitsevad mai lõpust suve lõpuni.
• Puju õitseb juuli teisest poolest septembrini.

Õietolmu taset mõõdab Eesti Keskkonnauuringute Keskus Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Jõhvis. Jälgi prognoosi ja tee neil päevil enne magamaminekut kolm asja: käi duši all ja pese ka juuksed, vaheta riided väljaspool magamistuba ja ära kuivata voodipesu õues.

Näide: kuidas leida oma öise allergia põhjus

Oletame, et ärkad oktoobris mitu korda nädalas kell 4–5 kinnise nina ja aevastamisega. Õietolmuhooaeg on Eestis selleks ajaks läbi, nii et õietolm on ebatõenäoline põhjus. Hügromeeter näitab magamistoas 62% niiskust ja su padi on viis aastat vana.

See viitab suure tõenäosusega tolmulestadele. Toimi nii:

• 1. nädal: pese kogu voodipesu 60 °C juures ja vii niiskus alla 50%.
• 2. nädal: asenda vana padi või kata see allergeenikindla kattega.
• 3.–4. nädal: pane kirja, mitmel ööl sümptomid tulevad.

Kui öised ärkamised vähenevad, oled põhjuse leidnud. Kui olukord ei muutu, mine perearsti juurde ja küsi allergiatestide kohta. Põhjus võib peituda hoopis lemmikloomas, hallituses või muus allergeenis.

Kuidas filtriga vooditooted öiseid sümptomeid vähendavad

Tavaline padi on hingav ja seetõttu poorne: koos õhuga liiguvad selle sisse ka kõõm, niiskus ja lestad. SleepAngeli toodetes kasutatakse PneumaPure® filtritehnoloogiat, mis töötati algselt välja meditsiinis ristnakkuste peatamiseks. Tooted on hermeetiliselt suletud – õmbluste asemel kasutatakse Safeweld-keevisliiteid. Õhk liigub läbi nanopoorse mehaanilise filtri, mis toimib barjäärina tolmulestadele ja allergeenidele.

Filter töötab ilma biotsiidide ja pestitsiidideta. Allergeenid jäävad toote pinnale, mitte selle sisse, nii et nende eemaldamiseks piisab pinna puhastamisest.

Puhasta toodet niiske või pesuvahendiga niisutatud lapiga ja lase sel kuivada. Ära kasuta abrasiivseid vahendeid ega nühi filtrit tugevalt. Kui toode vajab desinfitseerimist, puhasta pind enne ära. Neid tooteid ei tohi masinas pesta ega jätta niiskesse keskkonda – see on peamine erinevus tavalisest padjast.

Sama tehnoloogia on kasutusel haiglates ja majutusasutustes, kus voodit kasutab palju eri inimesi ja pesumaja koormus on suur. Kodus sobivad sellised tooted eriti tolmulestaallergikutele ja astmaatikutele. Kui su sümptomid tulevad ainult õietolmuhooajal ja öösiti nina kinni ei ole, ei lahenda filtriga padi su probleemi – siis aitavad rohkem dušš ja suletud aknad. Vaata kogu valikut filtriga patjade lehelt.

Mikrokiud padi "Kodu"

• €120,00

Termovatiin tekk "Kodu"

• Alates €180,00

Mäluvaht veekindel kattemadrats "Kodu"

• Alates €290,00

Millal pöörduda arsti poole

Kodused meetmed vähendavad allergeenide hulka, kuid ei asenda ravi. Pöördu perearsti poole, kui:

• sümptomid äratavad sind korduvalt vaatamata voodipesu pesemisele ja õhuniiskuse kontrollile;
• sul on öösel vilisev hingamine, pigistustunne rinnus või kuiv köha – need võivad olla astma tunnused;
• sa norskad tugevalt või su lähedane on märganud hingamispause;
• laps ärkab öösiti köha või vilistava hingamise tõttu.

Allergilise nohu raviks kasutatakse näiteks teise põlvkonna antihistamiine ja ninasiseseid kortikosteroide. Sobiva ravimi ja selle võtmise aja valib arst sümptomite raskuse järgi. Öiste hingamisprobleemide kohta loe lähemalt artiklist astma ja unekvaliteet.

Helista kohe 112, kui sinul või lapsel on raske hingata, ta ei suuda hingeldamise tõttu rääkida või huuled muutuvad sinakaks.

Öine allergia ei ole juhus. Kui sümptomid korduvad igal ööl, alusta voodist: pese 60 °C juures, hoia õhuniiskus vahemikus 35–50% ja vabane allergeenidest, mis on aastatega padja sisse kogunenud. Kui küsimusi tekib, kirjuta meile aadressil info@sleepangel.ee.

Korduma kippuvad küsimused

Miks ma aevastan just hommikul ärgates?

Histamiinitase on kõrgeim varahommikul ja ninalimaskest on öö jooksul lamamisest paistes. Kui padjas on palju tolmulesti, saad lisaks terve öö allergeene. Need kolm tegurit koos teevadki hommikutunnid kõige raskemaks.

Kui tihti peaks allergik voodipesu vahetama?

Vaheta ja pese padjapüüre, linu ja tekikotte kord nädalas vähemalt 60 °C juures. Kui padi ja tekk on kaetud allergeenikindla kattega või on filtriga suletud tooted, puhasta nende pinda vastavalt tootja juhistele.

Miks on mul öösel sümptomid ka talvel, kui õietolmu pole?

Tolmulestad elavad voodis aasta ringi, sest padi ja madrats pakuvad neile soojust, niiskust ja toitu. Kui sümptomid püsivad ka väljaspool märtsist septembrini kestvat õietolmuhooaega, on tõenäolisem põhjus tolmulestaallergia. Täpse vastuse annab perearsti määratud allergiatest.