Minu ostukorv
Teie ostukorv on tühi
Jätka ostlemistLevinumad allergeenid voodis ja kuidas neid vähendada
Voodisse koguneb peamiselt nelja tüüpi allergeene: kodutolmulestade väljaheited, kassi- ja koeraallergeenid, hallitusseened ja õietolm. Kõige rohkem leidub neid madratsis, seejärel tekis ja padjas. Neid ei näe, kuid iga kord, kui pikali heidad või padja sisse vajud, paiskub osa neist õhku, mida sa hingad terve öö.
Kiire ülevaade:
| Allergeen | Kus voodis koguneb | Mis aitab kõige rohkem |
|---|---|---|
| Kodutolmulest | madrats, tekk, padi | õhuniiskus alla 50%, voodipesu pesemine iga nädal 60 °C juures, allergeenikindlad katted |
| Kassi- ja koeraallergeen | madrats, padi, voodipesu | lemmikloom magamistoast välja, voodipesu sage pesemine |
| Hallitusseened | vanad padjad, niiske madrats | tuulutamine, kuiv magamistuba, vana padja vahetamine |
| Õietolm | padjapüür, linad, juuksed | dušš enne magamist, pesu ei kuivatata õitsemise ajal õues |
Kodutolmulest – voodi peamine allergeen
Kodutolmulest on paljale silmale nähtamatu lülijalgne, kes toitub inimese surnud naharakkudest ja kõõmast. Allergiat ei põhjusta mitte lest ise, vaid tema väljaheites leiduvad valgud. Euroopas on levinuim liik Dermatophagoides pteronyssinus, mille peamist allergeeni tähistatakse lühendiga Der p 1.
Kui palju seda voodis on? Uus-Meremaa uuringus mõõdeti 34 kodus 65 teki, 81 padja ja 65 madratsi tolmu. Der p 1 keskmine kontsentratsioon oli padjas 13,4, tekis 29,4 ja madratsis 53,8 mikrogrammi grammi tolmu kohta. Madrats on seega suurim allergeenide reservuaar, kuid padi on sinu ninale ja suule kõige lähemal.
Lestade jaoks on kõige olulisem õhuniiskus, sest nad ei joo vett, vaid imavad selle õhust. Ameerika allergoloogide praktikajuhis märgib, et lestad vajavad hästi elutsemiseks üle 65% suhtelist õhuniiskust ja alla 50% niiskuse juures nende paljunemine ning ellujäämine vähenevad. Seepärast soovitab juhis hoida kodu õhuniiskust 35–50% juures.
Eestis tehtud uuringutes on leitud sensibiliseerumist (organismi allergilist tundlikkust) D. pteronyssinus'e suhtes 3–9%-l koolilastest ja 7–14%-l täiskasvanutest. Lähemalt saad lugeda tolmulesta ja tolmuallergia kohta meie varasemast artiklist.
Levinud viga: sünteetiline padi ei tähenda lestavaba patja
Paljud allergikud vahetavad sulepadja sünteetilise vastu, eeldades, et see lahendab probleemi. Uuringud näitavad vastupidist. 12 kuu jooksul kogunes uutesse sünteetilistesse patjadesse Der p 1 allergeeni 19,28 µg/g, sulepatjadesse 6,45 µg/g. Ka kassi- ja koeraallergeeni oli sünteetilistes patjades 6–8 korda rohkem.
Üks võimalik põhjus, mida teadlased on uurinud, on padjakatte kanga läbilaskvus. Järeldus: oluline ei ole ainult täidis, vaid see, kas tolm ja lestad pääsevad täidisesse.
Kassi- ja koeraallergeenid
Kassi peamine allergeen Fel d 1 pärineb kõõmast, süljest ja higist. Kui see on keskkonda sattunud, on seda väga raske eemaldada. Stockholmi lähistel tehtud uuringus leiti Fel d 1 madratsitolmust kõigis 70 kodus, ka neis, kus kassi polnud kunagi peetud.
See tähendab, et kassiallergiku voodis võib allergeeni olla isegi siis, kui sul endal looma pole – see võib sinna jõuda näiteks riietega. Kui lemmikloom magab voodis, jääb allergeen otse linadele ja padjale.
Hallitusseened padjas
Padjas ei ela ainult lestad. Briti teadlased uurisid 10 kasutatud patja, mille vanus oli 1,5 kuni üle 20 aasta. Kõigis leidus mitut liiki hallitusseeni, kõige sagedamini Aspergillus fumigatus't. Seened saavad toitu samast, millest lestad – higist, naharakkudest ja niiskusest.
Hallitusseente eosed on allergeenid, mis võivad ärritada eelkõige astmaatikute hingamisteid. Kui padi on vana, lõhnab umbselt või on näha kollaseid higilaike, on see märk, et täidisesse on niiskust kogunenud.
Õietolm voodipesul
Õietolm jõuab voodisse juuste, naha ja riiete kaudu ning ka õues kuivatatud pesuga. Eesti Allergialiidu materjalis toodud kooliõpilaste uuringu järgi oli sensibiliseerumine kase suhtes 14%-l, timuti suhtes 12%-l ja puju suhtes 7%-l õpilastest.
Eesti õitsemiskalender aitab ennetusmeetmeid ajastada:
- kask – aprillist juunini, tugevaim kevadine allergeen;
- timut – juunis ja juulis;
- puju – õietolmu on õhus juuli keskpaigast, intensiivseim periood on juuli lõpust augusti keskpaigani või lõpuni.
Nende kuude jooksul käi õhtul enne magamaminekut duši all ja pese pead. Ära kuivata voodipesu õues ega rõdul, sest õietolm kleepub märjale kangale. Mõlemat soovitab ka Ühendkuningriigi valitsuse õietolmujuhis.
Kuidas allergeenide hulka voodis vähendada
Üksik meede aitab vähe. Cochrane'i ülevaate järgi ei too ainult lestakindlate katete kasutamine allergilise riniidi korral tõenäoliselt märkimisväärset kliinilist kasu, kuigi allergeenide hulk madratsis väheneb. Seepärast kombineeri mitut võtet.
Pese voodipesu igal nädalal
Austraalia kliinilise immunoloogia ja allergia selts soovitab pesta linu, padjapüüre ja tekikotte kord nädalas üle 60 °C juures. Uuringus hukkusid kõik lestad 55 °C või kuumemas vees. Külm pesu eemaldab küll suure osa allergeenist, kuid enamik elusaid lestasid jääb kangasse alles ja toodab uut allergeeni.
Kontrolli enne pesemist hooldusmärgist. Kui kangas 60 °C ei talu, pese madalamal temperatuuril ja kuivata seejärel trummelkuivatis kuuma programmiga.
Hoia magamistuba kuiv ja jahe
- Mõõda õhuniiskust hügromeetriga. Kui see on püsivalt üle 50%, tuuluta sagedamini või kasuta õhukuivatit.
- Ära kuivata pesu magamistoas.
- Tee voodi hommikul lahti ja lase tekil enne ülestegemist mõnda aega tuulduda, et öine niiskus aurustuks.
Kasuta barjääri madratsil ja padjal
Laborikatses blokeerisid alla 10 mikromeetrise pooriga kangad tolmulesta allergeenid alla mõõdetava piiri. Seega vaata katte valimisel poorisuurust, mitte üksnes sõna „allergiavaba".
Näide: tolmulestaallergiaga pere nädal
Oletame, et pereisal on tolmulestaallergia ja hommikuti kinnine nina. Magamistoas on 58% õhuniiskust, padi on 6 aastat vana ja madratsil pole katet. Mõistlik järjekord oleks:
- vähenda õhuniiskust alla 50% (suurim mõju lestade paljunemisele);
- vaheta vana padi välja ja kata madrats barjääriga;
- pese voodipesu igal nädalal 60 °C juures;
- jälgi sümptomeid 4–6 nädalat ja otsusta seejärel, kas on vaja arsti juurde minna.
Filtriga vooditooted: kuidas need töötavad
Tavalist patja ja tekki saab pesta, kuid täidisesse kogunenud allergeene on raske täielikult eemaldada. SleepAngeli lähenemine on teistsugune: täidis ei puutu allergeenidega üldse kokku.
PneumaPure® filtritehnoloogia, mida kasutavad kõik meie filtriga padjad, tekid ja kattemadratsid, töötati algselt välja haiglatele, et peatada ristinfektsioonide levik. Toote kest on hermeetiliselt suletud, õmbluste asemel on keevisliited. Õhk liigub sisse ja välja nanopoorse mehaanilise filtri kaudu. Tolmulestad, allergeenid, hallitusseened ja vedelikud jäävad pinnale, kust saad need maha pühkida. Tooted on valmistatud Pärnus.
Hooldus käib nii: eemalda mustus niiske lapiga, millele oled lisanud pehmet pesuvahendit, ja kuivata pind. Ära kasuta abrasiivseid vahendeid ega nühi filtrit tugevalt. Kui soovid toodet desinfitseerida, puhasta pind enne seda. Tooteid ei pesta masinas.
Kellele sobib: tolmulesta- ja hallitusallergikutele, astmaatikutele, lastega peredele ning kõigile, kes ei soovi patja ja tekki regulaarselt masinas pesta. Sama põhimõtet kasutavad ka majutusasutused, sest tooted ei vaja eraldi pesuteenust ega tolmust puhastamist.
Mida filter ei lahenda: linad, padjapüür ja tekikott koguvad endiselt kõõma, õietolmu ja loomaallergeene. Neid tuleb pesta iga nädal ka filtriga toodete puhul. Kui lapsel on allergia, loe ka meie juhendit allergiavaba padja valimise kohta lapsele.
Millal pöörduda arsti poole
Kodused meetmed vähendavad allergeenide hulka, kuid ei asenda diagnoosi. Pöördu perearsti või allergoloogi poole, kui:
- sümptomid kestavad üle paari nädala või segavad und;
- ärkad öösel köha, vilistava hingamise või pitsitustundega rinnus;
- sa ei tea, millele täpselt reageerid.
Vereanalüüs või nahatest näitab, kas põhjus on tolmulest, kass, hallitus või õietolm. Siis tead, millistele meetmetele keskenduda. Allergiavastaseid ravimeid ära lõpeta omal käel, isegi kui magamistoa olud paranevad.
Allergeenid kogunevad voodisse vaikselt ja aastatega. Suurima mõju annavad kolm asja koos: kuiv magamistuba, iganädalane kuum pesu ja barjäär, mis hoiab tolmu madratsist, tekist ja padjast väljas.
Korduma kippuvad küsimused
Kui tihti peaks allergik padja välja vahetama?
Tavalisse patja koguneb aja jooksul lestade allergeene ja hallitusseeni, mida on pesemisega raske täielikult eemaldada. Kui padi on kollaseks läinud, kaotanud kuju või lõhnab umbselt, on aeg see välja vahetada. Lähemalt loe artiklist millal ja kuidas patja pesta.
Kas sulepadi on allergikule halvem kui sünteetiline padi?
Mitte tingimata. Uuringutes kogunes sünteetilistesse patjadesse rohkem tolmulesta-, kassi- ja koeraallergeeni kui sulepatjadesse. Kui oled allergiline sulgede endi suhtes, vali sünteetiline täidis koos tiheda või filtriga kestaga.
Kas filtriga padja puhul pole voodipesu vaja pesta?
On vaja. Filter kaitseb padja ja teki täidist, kuid padjapüürile ja linadele kogunevad endiselt kõõm, higi ja õietolm. Pese neid kord nädalas. Küsimuste korral kirjuta meile aadressil info@sleepangel.ee.